IP/09/112 Brüssel, 22. jaanuar 2009Innovatsiooni märkimisväärne edu EuroopasTäna avaldatud Euroopa innovatsiooni 2008. aasta tulemustabel osutab, et enne finantskriisi oli innovatsiooni areng ELis märkimisväärne. Suhteline innovatsioonilõhe Ameerika ja Jaapaniga vähenes eelkõige seoses teatavate uute liikmesriikide nagu Küpros, Rumeenia ja Bulgaaria suurte edusammudega. Euroopa Liidus üldiselt on suuremat edu saavutatud eelkõige tööjõuvaldkonnas ja innovatsiooni rahastamisel. Paraku on ettevõtjate investeeringud innovatsiooni veel suhteliselt väikesed, seda eriti võrreldes Ameerika Ühendriikide ja Jaapaniga. Lisaks tulemustabelile pakub 2008. aasta teadus-, tehnoloogia ja konkurentsivõime aruanne üksikasjalikumaid analüüse uurimis- ja arendustegevuse, tehnoloogiasaavutuste ning Euroopa teadusruumi loomisel tehtud edusammude kohta. „Kriis ei ole piisav põhjus, et katkestada teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine. Need on elulise tähtsusega valdkonnad, kui Euroopa soovib väljuda majanduskriisist tugevamana ning tulla toime kliimamuutuste ja üleilmastumisega seotud väljakutsetega. ELil on palju eeliseid, eelkõige Euroopa teadusruumi üha suurenev atraktiivsus ja pidevalt paranev innovatsioonisuutlikkus. Samas on veel palju teha, eriti seoses ettevõtjate suhteliselt tagasihoidliku osalemisega innovatsiooni rahastamisel. Komisjoni algatused ELi teadusuuringute tõhustamiseks, innovatsiooni edendamiseks ja kõrgtehnoloogilise turu arendamiseks aitavad hoida ELi õigel teel,” rõhutasid komisjoni asepresident Günter Verheugen, kes vastutab ettevõtluse ja tööstuse eest, ning teadusvolinik Janez Potočnik. Aruandest selgub, et Euroopa riigid moodustavad neli eri tasemega rühma ning kuigi edusammud on olnud erinevad, on kõikide riikide suutlikkus paranenud:Šveits, Rootsi, Soome, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik moodustavad innovatsiooniliidrite rühma. Innovatsiooni tase nendes riikides on tublisti üle ELi keskmise. Nende riikide hulgas on kõige kiirema arenguga Šveits ja Saksamaa. Austria, Iirimaa, Luksemburg, Belgia, Prantsusmaa ja Madalmaad on innovatsiooni järgijad, nendes riikides on innovatsiooni tase kõrgem kui ELis keskmiselt. Selles rühmas paranes innovatsiooni tase kõige kiiremini Iirimaal, talle järgnes Austria. Küpros, Island, Eesti, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Norra, Hispaania, Portugal, Kreeka ja Itaalia on mõõdukad innovaatorid, nendes riikides on innovatsiooni tase madalam kui ELis keskmiselt. Küprose innovatsioonitase paraneb kiiremini kui selles rühmas keskmiselt, teisel kohal on Portugal. Malta, Ungari, Slovakkia, Poola, Leedu, Horvaatia, Rumeenia, Läti, Bulgaaria ja Türgi puhul on tegemist juhtriikidele järelejõudvate riikidega, kus innovatsiooni tase on palju madalam kui ELis keskmiselt. Enamik riike on teistele lähemale jõudnud, kõige kiiremini on innovatsiooni tase tõusnud Bulgaarias ja Rumeenias.Andmed kõigi 27 liikmesriigi innovatsioonitaseme kohta on avaldatud dokumendis MEMO/09/18INNOVATSIOONITASE (2008. AASTA INNOVATSIOONI KOONDINDEKS) [ ] Märkus: Innovatsiooni koondindeksi arvutamisel võetakse arvesse 29 näitajat, madalaim võimalik innovatsioonitase on 0 ja kõrgeim võimalik innovatsioonitase on 1. Nihke tõttu andmete kättesaadavusel kajastab 2008. aasta koondindeks 2006.-2007. aasta tulemusi. Innovatsioonilõhe vähenemine Ameerika Ühendriikide ja Jaapaniga ELi tasandi andmete analüüsidest selgub, et võrreldes USA ja Jaapaniga on märgatavalt paranenud nii absoluut- kui ka suhtelised näitajad (võrreldes viie aasta taguste näitajatega). Võttes arvesse ka teisi riike selgub võrdlusest, et arenevate riikidega võrreldes on ELi edasiminek olnud suhteliselt kiire. Eriti märkimisväärne on olnud areng innovatsiooniks vajaliku tööjõu ettevalmistamisel (kõrgkoolide lõpetajad) ning juurdepääsu tagamisel lairibaühendusele ja riskikapitalile. Samas investeerivad ettevõtjad endiselt vähe ning nii uurimis- ja arendustegevuse kui ka infotehnoloogia valdkondades jääb EL selle näitajaga Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist maha. Aruandes esitatud andmed näitavad mittetehnoloogilise uuendustegevuse suurt osatähtsust, kuid ELi ettevõtjad on oma kulutusi kõnealuses valdkonnas (nt koolitus, disain, turundus, uute seadmete soetamine) vähendanud. Innovatsioon kui vahend majanduskasvu taastamiseks Euroopa infosüsteemi analüüside koostamisel on lähtutud finantskriisi eelsetest andmetest. Siiski kajastavad need olemasolevaid trende, tugevaid ja nõrku külgi, mida tuleb praeguses olukorras tegutsedes arvesse võtta. ELi enne finantskriisi saavutatud edu on loonud Euroopa ettevõtjatele parema positsiooni majanduskasvu taastamiseks innovatsiooni kaudu. Võrreldes tähtsamate konkurentidega ei rahasta Euroopa ettevõtjad innovatsiooni siiski piisavalt. See viga tuleb parandada, eelkõige pakkudes taas riigi toetust innovaatilistele ettevõtjatele, näiteks juhtivate turgude algatuse raames (vt IP/08/12), mis aitab suurendada turul nõudlust uute toodete ja teenuste järele.Euroopa innovatsiooni arenguaruanne, mis avaldati üheaegselt Euroopa infosüsteemi analüüsidega, hõlmab sõltumatute ekspertide koostatud analüüse riikide innovatsioonipoliitika arengu ja juhtimise kohta ning toetub sõltumatute ekspertide poolt riikide lõikes koostatud aruannetele, mis on avaldatud PRO INNO algatuse veebilehel. Kõnealuses arenguaruandes kajastub suundumus toetada innovaatilisi ettevõtjaid ja strateegiaid, mis aitavad tulla toime kliimamuutuste või loodusvarade tootlikkusega seotud väljakutsetega. Toetudes aruannetele hindab Euroopa Komisjon praeguse innovatsioonipoliitika tulemuslikkust ja määrab kindlaks edaspidised prioriteedid. Taustteave Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi volitusel koostas Euroopa infosüsteemi analüüsi Maastrichti innovatsiooni ja tehnoloogia valdkonna majandus- ja sotsiaaluuringute ning koolituskeskus (UNU-MERIT). Euroopa innovatsiooni arenguaruande koostas ekspertide rühm, mida juhendasid Ateena Ülikooli ja Technopolis Groupi esindajad. Täielik aruanne on avaldatud aadressil: http://www.proinno-europe.eu/metricsLisateabe saamiseks vt ka MEMO/09/18, IP/09/92, MEMO/09/19