IP/09/310 Brüssel, 24. veebruar 2009Komisjon suurendab finantskriisi tingimustes struktuurifondide paindlikkustRegionaalpoliitika volinik Danuta Hübner andis teada, et finants- ja majanduskriisi mõjudele lahendust otsides on Euroopa Komisjon vastu võtnud otsustepaketi, mille eesmärk on pakkuda liikmesriikidele senisest suuremat paindlikkust struktuurifondide kasutamisel. Muudatuste kaudu antakse ELi riikidele lisaaega 2000–2006 rahastamisperioodi eraldiste ärakasutamiseks ja tagatakse, et iga eraldatud euro kasutatakse kõige eesmärgipärasemal viisil. Kommenteerides otsuseid, mille kohaselt projektide ja maksete tähtaega pikendatakse kuue kuu võrra, s.t 30. juunini 2009, ütles volinik Hübner järgmist: „Kõik meie püüdlused on suunatud sellele, et iga struktuurifondidest tulev euro kulutataks võimalikult tulemuslikult. Ühtekuuluvuspoliitikat kohandatakse nii, et see vastab uuele majandusolukorrale ja võimaldab liikmesriikidel kasutada ELi investeeringuid tõhusa kriisivastase abinõuna.” Tähtaega pikendatakse nelja struktuurifondi puhul Komisjoni üleskutset järgides on liikmesriigid taotlenud selliste ajavahemiku 2000–2006 ühtekuuluvuspoliitika programmide abikõlblikkusperioodi pikendamist, mille vahendid ei ole täielikult ära kasutatud. See hõlmab 385 programmi 555-st. Abikõlblikkusperioodi pikendatakse nelja struktuurifondi puhul: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF) ja Kalanduse Arendusrahastu (FIFG). Selline paindlikkus võimaldab liikmesriikides ja piirkondades rohkem kohapealseid projekte rakendada ja lõpule viia. Komisjon kutsub üles keskenduma sellistele sektoritele ja meetmetele, millel on suur tulukuspotentsiaal, näiteks investeerima energiatõhususse, et luua keskkonnasõbralikke töökohti ja säästa energiat, ning toetama puhtaid tehnoloogiaid, et elavdada ehitus- ja autotööstussektorit. Viis korda suurem paindlikkus Komisjon on lisaks vastu võtnud meetme, mis annab liikmesriikidele ja piirkondadele suurema paindlikkuse rahaeraldiste suunamiseks erinevatesse prioriteetidesse. Siiani piirdus korraldusasutuste käsutuses olev paindlikkuse määr 2%-ga, kui taheti suunata vahendeid ühest prioriteetsest valdkonnast teise ehk ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava ühest strateegilisest kuluvaldkonnast teise. „Praegune olukord on väga erinev võrreldes majanduskeskkonnaga 2000. aastal, mil prioriteetsed valdkonnad paika pandi. Komisjon möönab, et liikmesriigid seisavad silmitsi erakorraliste oludega ja on otsustanud viiekordistada paindlikkuse määra prioriteetide vahel, s.t tõsta see 10%-ni. See annab liikmesriikidele võimaluse suunata allesjäänud vahendid sinna, kus nende mõju on suurim,” märkis volinik Hübner. Märkus toimetajatele Komisjon uurib kõiki võimalusi, kuidas suurendada ja hoogustada ühenduse investeeringuid ning hõlbustada finantsülekannete jõudmist liikmesriikideni ja seega ka struktuurifondide lõplike abisaajateni. Sellega seoses on juba vastu võetud või vastuvõtmisel hulk õigusloomealaseid ettepanekuid ja muid meetmeid, mis hõlmavad nii eelmist kui ka praegust (2007–2013) programmiperioodi (vt MEMO/08/740). Eelarveperioodil 2000–2006 liikmesriikidele eraldatud kogutoetus oli 257 miljardit eurot. Seni on välja makstud 225 miljardit eurot ehk 87,5% kogusummast. Nüüdsest võivad liikmesriigid selle perioodi makseid teha kuni 30. juunini 2009. Ühtekuuluvusfondi 2000–2006 perioodi maksete tähtaeg on enamikul juhtudel 2010. aasta lõpus. http://ec.europa.eu/regional_policy/funds/recovery/