IP/09/642 Brüssel, 27 aprill 2009Barca aruanne: Volinik Danuta Hübner ja Fabrizio Barca tutvustavad ELi ühtekuuluvuspoliitika reformimise ettepanekuidEuroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Danuta Hübner ja Itaalia majandus- ja rahandusministeeriumi peadirektor Fabrizio Barca tutvustavad oma järeldusi „Barca aruande – ühtekuuluvuspoliitika reformimise tegevuskava” kohta. Voliniku tellitud aruandes esitatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika põhimõtted ja pakutakse välja soovitused põhjalikuks, kümnel „sambal” põhinevaks reformiks. Doktor Barca ettepanekud on välja arendatud komisjonist täielikult sõltumata ja neisse andsid oma panuse akadeemilised eksperdid ja liikmesriikide ametnikud mitmete 2008. aastal korraldatud kohtumiste jooksul. Aruanne moodustab osa põhjalikust arutelust tulevikupoliitika üle pärast 2013. aastat, millega tehti algust 2007. aastal majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse neljanda aruande näol. Volinik Hübner märkis: „Barca aruanne kinnitab, et ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa lõimimisprotsessi alustala. Selles tunnustatakse asjaolu, et kõik piirkonnad peaksid suutma teostada oma majandusarengualast potentsiaali ja et poliitika peaks kasu tooma kõigile kodanikele nende asukohast olenemata. Aruanne kinnitab, et eelnevatel aastatel juba sisseviidud reformid on olnud õiged. Selles viidatakse ka uutele, julgetele võimalustele, mis avardavad poliitika uuendamise osas meie vaatepunkti.” Fabrizio Barca rõhutas: „Aruandes esitatud praktiline ja teoreetiline ülevaade näitab, et Euroopa Liit vajab majandusliku ja sotsiaalse arengu poliitikat, mis on kohandatud väga erinevate paikade erivajadustega. See poliitika peab olema võimeline suurendama ELi kodanike võimalusi seoses turgude ühtlustamisega ja astuma vastu sellega seonduvatele probleemidele. Reformitud ühtekuuluvuspoliitika saab ootusi täita, kasutades nüüdisaegset metoodikat, kindlat tulemustele keskendumist ja kaasaegset mitmetasandilist juhtimist.” Aruande reformimisalased soovitused põhinevad kümnel „sambal”: 1: Keskendumine põhiprioriteetidele Dr Barca sõnul peaks EL suunama umbes 65% oma rahalistest vahenditest kolmele või neljale põhiprioriteedile, jagades vahendeid liikmesriikide ja regioonide vahel sõltuvalt vajadustest ja strateegiatest. Rahaliste vahendite jaotamise kriteeriumid jääksid paljuski sarnaseks praegustega (st põhinedes SKP-l elaniku kohta). Üks-kaks põhiprioriteeti peaksid keskenduma sotsiaalsele kaasatusele, et võimaldada „piirkondliku sotsiaalse tegevuskava” arendamist.2: Uus strateegiline raamistik Tuleks laiendada strateegilist dialoogi komisjoni ja liikmesriikide (või mõnel juhul regioonide) vahel, mis peaks põhinema Euroopa strateegilise arengu raamistikul, pannes paika selged tulemuste hindamise põhimõtted, näitajad ja eesmärgid. 3: Uus lepinguline suhe, rakendamine ja aruandlus Komisjon ja liikmesriigid peaksid välja arendama uut tüüpi lepingu (riiklik strateegiline arenduskokkulepe), milles keskendutaks tulemustele ja kontrollitavatele kohustustele. 4: Põhiprioriteetide tõhustatud juhtimine Komisjon peaks määrama riiklikele institutsioonidele tingimused, mille täitmine oleks alusnõudeks rahaliste vahendite jagamisel konkreetsetele prioriteetidele, ja peaks hindama eesmärkide täitmisel tehtud edusamme. 5: Täiendav, uuenduslik ja paindlik kulutamine Luues otsese seose stabiilsuse ja kasvu paktiga, peaks komisjon tugevdama täiendavuspõhimõtet, millega tagatakse, et liikmesriigid ei asenda riiklikke kulutusi ELi kulutustega. On vaja määrata lepingulised kohustused tagamaks, et meetmed on uuenduslikud ja kätkevad endas lisaväärtust. 6: Eksperimenteerimise edendamine ja kohaliku tasandi osalejate mobiliseerimine Komisjon ja liikmesriigid peaksid julgustama eksperimenteerimist. Samuti peaksid nad looma parema tasakaalu selliste nähtuste vahel nagu poliitikas osalemiseks kohalikul tasandil ajendite loomine ja poliitika huvigruppidepoolse „omastamise” vältimine. 7: Õppeprotsessi edendamine: samm kavandatava mõju hindamise suunas Selle hindamiseks, missugune oleks mingi tulemus olnud ilma toimunud sekkumiseta, kasutatavate meetodite parem struktuur ja rakendamine parandaks arusaamist sellest, mis töötab ja kus, ning avaldaks distsiplineerivat mõju tegevuste kavandamisel. 8: Komisjoni kui pädevuskeskuse rolli tugevdamine Spetsiifilisemate kogemuste arendamine komisjonis ja suurem kooskõlastatus peadirektoraatide vahel, et vastata komisjoni suurenenud osatähtsusele ja diskretsiooniõigusele poliitikas, mis tähendaks olulisi investeeringuid inimressurssidesse ja korralduslikesse muudatustesse. 9: Finantsjuhtimine ja kontroll Tõhustada struktuurifondide haldamist, järgides töös olevat lihtsustamiskava ning kaaludes muid võimalusi komisjonil, liikmesriikidel ja abisaajatel lasuvate kulude ja koormuse vähendamiseks. 10: Kõrgetasemelise poliitilise kontrollisüsteemi tugevdamine Tugevdada kontrollisüsteemi komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, luues ühtekuuluvuspoliitika alase ametliku nõukogu. Julgustada ühekuuluvuspoliitika sisu, tulemuste ja mõju üle toimuvat arutelu. Aruannet terviklikul kujul ja kõiki taustdokumente saab lugeda siin:http://ec.europa.eu/regional_policy/policy/future/barca_en.htm