IP/09/1525  Brüssel, 15. oktoober 2009 Viiel liikmesriigil tuleb maksta kokku 99 miljonit eurot piimakvoodi ületamise eest  Vastavalt Euroopa Komisjoni esialgsele arvutusele, mis põhineb liikmesriikide esitatud iga-aastastel deklaratsioonidel, peavad piimakvoodi ületanud liikmesriigid 2008/2009. turustusaasta eest maksma pisut üle 99 miljoni euro. Eelmisel aastal oli see summa 340 miljonit eurot. Oma tarnekvoodid ületasid viis liikmesriiki (Austria, Küpros, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad). Kokku ületati tarnekvoote 348 400 tonni võrra, mis tähendab, et selle eest tuleb tasuda 97 miljonit eurot. Itaalia ületas tarnekvooti 1,5%, Madalmaad 1,4% ja Austria 1,2%. Itaalia ja Madalmaad teatasid, et tarbijale otsemüügi kvooti ületati kokku 7 500 tonni võrra, mis tähendab 2,1 miljoni euro suuruse summa tasumist. ELis toodeti piima 2008/2009. kvoodiaastal (aprillist järgmise aasta märtsini) kokku 4,2% vähem kui kvoodiga ette nähtud. Põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel märkis: „Hoolimata kvootide suurenemisest 2008/2009. turustusaastal püsis tootmine peaaegu samal tasemel nagu aasta varem, ent hinnad olid oluliselt madalamad. Arvestades, et toodang oli kvoodist rohkem kui 4% väiksem, on selge, et puudub seos viimase mõne kuu madalate tootjahindade ja kvoodisüsteemi järkjärgulise kõrvaldamise vahel.” 2008/2009. kvoodiaastal (aprillist 2008 kuni märtsini 2009) oli meiereitarnete kogukvoot 143,0 miljonit tonni. See on jaotatud 935 000 individuaalkvoodiks kogu Euroopa Liidu kohta (EL 27). Lisaks on tarbijatele otsemüügi jaoks eraldi kvoot 3,4 miljonit tonni, mis on jaotatud 405 000 individuaalkvoodiks. 2008/2009. aastal tuleb kokku maksta oluliselt vähem kui 2007/2008. aastal (–71%). Tegelikult on enamikus liikmesriikidest tarned pisut vähenenud või jäänud endisele tasemele, samal ajal kui kvoot on suurenenud 3 400 000 tonni (+2,4%) vastavalt nõukogu 2008. aasta märtsi otsusele ja ühise põllumajanduspoliitika reformile 2003. aastal. EL 27st 22 liikmesriigi tootjad ei ületanud oma kvoote ning nad ei pea tasuma kvoodiületamismaksu. 13 liikmesriigis tarniti kvoodiga ettenähtust vähemalt 5% võrra vähem (Ühendkuningriik, Slovakkia, Soome, Eesti, Läti, Kreeka, Ungari, Rootsi, Sloveenia, Bulgaaria, Leedu, Malta ja Rumeenia). Kasutamata kvoodi absoluutkoguse osas olid alatarnimise kõige eredamad näited Ühendkuningriik ja Prantsusmaa, kus kasutamata jäeti vastavalt 1 456 440 ja 1 192 628 tonni. Kasutamata tarnekvoodi üldkogus 22 liikmesriigis, kes ei kasutanud ära kogu oma kvooti, on ligikaudu 5,73 miljonit tonni. See tähendab, et ülejäänud viie liikmesriigi kvoodiületust arvesse võttes oli EL 27 puhul piima kogutarne ikkagi kogu saadaolevast kvoodist 5,38 miljoni tonni võrra väiksem.  Kuidas süsteem toimib?   Euroopa Liidus turustatakse lehmapiima kvoodipõhiselt. Igal liikmesriigil on kaks kvooti: üks meiereitarnete jaoks ja teine otsemüügiks tarbijatele.  Need kogused jaotatakse ära iga liikmesriigi tootjate vahel (individuaalkvoodid). Kui liikmesriik ületab oma kvooti, peavad asjaomase liikmesriigi tootjad, kes on kvooti ületanud, tasuma maksu. Kvoodiületamismaksu tasuvad lehmapiimatootjad selliste piima või piimaekvivalendi koguste eest, mis ületavad kvoodi 12kuulise ajavahemiku jooksul (1. aprillist kuni 31. märts). Liikmesriigid peavad igal aastal enne 1. septembrit esitama komisjonile aruande piimakvootide süsteemi rakendamise tulemuste kohta eelmisel perioodil. Selleks tuleb täita küsimustik, mis sisaldab kõiki kvoodiületamismaksu arvutamiseks vajalikke andmeid. Kvoodiületamismaksu määr on 27,83 eurot kvooti ületava 100 kilogrammi kohta.  1. lisa:  esialgsed andmed 2008/2009. aasta kohta  2. lisa:  andmed 2007/2008. aasta kohta  Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED    Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED    Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED    Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED