IP/09/1596  Brüssel, 28. oktoober 2009  Tulevikuinternet teeb Euroopa süsteemid nutikaks ja tõhusaks: vähem liiklusummikuid, vähem heiteid, parem tervishoid  Autodest ummistumata teed, energia parem ja tõhusam tarnimine ning moodsad raviteenused on tavalised näited sellest, mida võimaldab tulevikuinternet.  Selle abil ühendatakse niisugused füüsilised objektid nagu autod või mobiilseadmed infrastruktuuridega (näiteks liikluskorraldussüsteemid), nii et reaalajas on võimalik nende töö ja tõhususe parandamiseks kasutada massiivseid andmehulki.  Täna avalikustas Euroopa Komisjon strateegia, millega Euroopa astub nutikate internetistatud infrastruktuuride väljatöötamise eesliinile.  Selles esitatakse Euroopa riikide valitsustele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektorile üleskutse kasutada kasvavat nõudlust innovatiivsete internetirakenduste järele ära selleks, et muuta „nutikaks“ juba olemasolevaid süsteeme nagu näiteks tervishoiusüsteem, energiavõrgud või liikluskorraldus.  Selle eesmärgi saavutamiseks käivitatakse avalik-õiguslike asutuste ja peamiste IKT valdkonna osaliste vahel partnerlus, mille aastate 2011–2013 eelarvesse antakse 300 miljonit eurot projektide jaoks, mis lähiajal välja valitakse.  See summa on täienduseks 200 miljonile eurole aastas, mida antakse IKT toetuseks käimasolevatele teadusuuringutele interneti baastehnoloogia alal.   „Internet võimaldab meil vastu astuda tuleviku ülesannetele ja selles peitub ka võti, kuidas Euroopa majandus kriisist välja aidata.  Võrgurakenduste ja -tehnoloogiate abil saab parandada transporditeenuseid linnades, kus varsti elab juba 70% kogu maailma elanikkonnast.  Nende abil saab ja tuleb parandada energiajuhtimissüsteeme, sest 2030. aastaks on elektritarbimine kahekordistunud.  Ja Euroopa Liidu vananeva elanikkonna vajadustele mõeldes saab interneti abil panna tervishoiusüsteemi tõhusamalt toimima ja pakkuda kaugteenuseid," selgitas ELi infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding.  „ Just Euroopa ja Euroopa ettevõtjad peaksid võimalusest kinni haarama ja välja töötama need tehnoloogiad ja rakendused, millega saab hüppeliselt suurendada igapäevaste protsesside majanduslikku ja sotsiaalset tõhusust."   Euroopa Komisjon esitas täna kogu ELi hõlmava internetiinnovatsiooni strateegia eelnõu, mis ühendab valitsusasutusi ja mitmesuguseid tööstusharusid Euroopa kõigist paigust.  Strateegia eesmärk on parandada majanduse ja ühiskonna olulisi infrastruktuure, et need suudaksid igapäevaülesannete täitmisel paremini töödelda massiivseid andmehulki.  Andmeedastus internetis suureneb igal aastal juba 60% võrra.  Kuna internet ühendab miljardeid sensoreid ja võrguühendusega mobiilseadmeid, mis edastavad üha keerulisemat infot, siis peavad need infrastruktuurid olema küllalt „nutikad“, et sellist tohutut andmehulka reaalajas kasutada.  Näiteks saaks internetitehnoloogiat kasutavate sensorite, nn   tarkade märgiste   ja tulevikus ka Galileo navigatsioonisatelliitide süsteemi abil vähendada 20% võrra liiklusummikuid, mis lähevad Euroopas igal aastal maksma 135 miljardit eurot, samuti saaks 15% võrra vähendada heitgaase (   IP/08/1979   ) .   Tänase plaani eesmärk on teha Euroopast liider teadusuuringute vallas ja lükata hoog sisse tuleviku internetitehnoloogiatele, mida on vaja infrastruktuuride nutikaks muutmiseks sellises igapäevaelu valdkondades nagu tervishoid, transport ja energeetika.  Sellest ei ole abi mitte üksnes Euroopa IKT-tööstuse konkurentsivõime tugevdamisel, vaid ka Euroopa tarbijatel avaneb võimalus uutest rakendustest ja teenustest esimesena rõõmu tunda.   Nutikate süsteemidega on juba tehtud katseprojekte linnades ja muudes piirkondades üle Euroopa.  Näiteks on Stockholm investeerinud   nutikasse liikluskorraldussüsteemi   , millega hoitakse kokku sõiduaega, parandatakse ühistransporti ja vähendatakse CO 2 -heiteid.  Sensorvõrkude ja mobiilseadmete kasutamisel (peaaegu) reaalajas on võimalik koguda andmeid, millega juhtida energia- või transpordisüsteeme.  Seda infot võib siis näiteks kasutada linnalise liikumiskeskkonna süsteemide optimeerimiseks.  Üha laiemalt levivate traadita seadmete tööks saab ära kasutada ka täiendavat sagedusspektrit, mis vabaneb üleminekul analoogringhäälingult digitaalsele ringhäälingule (   IP/09/1595   ,   MEMO/09/482   ).   Täna esitas komisjon valitsustele ja tööstusettevõtetele tungiva soovituse teha koostööd, et Euroopa teadusuuringutes keskendutaks edaspidi olulistele internetitehnoloogiatele ja nende kiirele rakendamisele igapäevaelus.  Komisjon lükkab sellele avaliku ja erasektori partnerlusele 2010. aastal projektikonkursiga hoo sisse.  Ajavahemikuks 2011–2013 on sellele algatusele kavas eraldada 300 miljonit eurot, samas ulatuses peaksid panustama ka tööstusettevõtted.  Komisjon rahastab juba praegu teadusuuringuid interneti enda nutikamaks muutmiseks 400 miljoni euroga, mis on Euroopa IKT   teadusuuringute programmi   raames investeeritud enam kui 90 projekti töösse, ja aastate 2011–2013 teadusuuringute eelarvest on veel kavas investeerida 200 miljonit eurot aastas.  Näiteks tegeleb   SENSEI   projekt sellega, et ühendada reaalset ja digitaalset maailma. luues kõikjale „nutikaid“ kohti - näiteks saadetakse nii koosõitjatele tekstsõnum, kui läheduses on buss, mis võiks nad kiiremini sihtkohta viia.  Taust  Tänane teatis on osa ettevalmistustest Euroopa innovatsiooni ja teadusuuringute kava loomiseks, mille üleskutse esitas Euroopa Liidu Nõukogu detsembris 2008.  Samuti moodustab see osa komisjoni vastusest Esko Aho juhitud eksperdirühma üleskutsele muuta Euroopa IKT-alased teadusuuringud riskialtimaks ja mõelda rohkem nende tulemuste kasutamisele äriotstarbel (   IP/08/1288   ,    MEMO/08/430   ). Komisjoni tänase teatise leiate järgmisel aadressil:    http://ec.europa.eu/information_society/activities/foi/library