IP/09/1688 Brüssel, 10. november 2009 Regionaalpoliitika voliniku Pawel Samecki avaldus Euroopa Kontrollikoja aastaaruande kohta  Mul on väga hea meel näha, et Euroopa Kontrollikoja aruanne 2008. aasta raamatupidamisearvestuse kohta näitab, et oleme saavutamas positiivseid tulemusi ja liikumas õiges suunas.       Avalduse videoülekande vaatamiseks klõpsake siia (ainult inglise keeles     )     Komisjon teeb tööd selle nimel, et aidata liikmesriikide asutustel vähendada Euroopa Liidu kaasrahastatud projektides esinevaid vigu. Meie ühised püüdlused kannavad vilja, kuid loomulikult saame ja kavatseme teha rohkem.   Meie lähenemine on range, ent samas ka õiglane ja tasakaalustatud.  Euroopa Komisjon käivitas eelmisel aastal 37-punktilise tegevuskava, mille eesmärk on vähendada vigade määra keskpikas perspektiivis.  Kaval, mille rakendamist jätkasime ka 2009. aastal, on kaheosaline strateegia:    aidata liikmesriikidel paremini kontrollida projekti kulude abikõlblikkust, enne kui nad saadavad Euroopa Komisjonile maksetaotluse  ning   võtta karmimaid ja kiiremaid meetmeid, et peatada makseid või nõuda raha tagasi, kui liikmesriigid nõudeid ei täida.    Oleme jaganud vastutust struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide haldamiseks, et kindlustada liikmesriikide finantskontrolli tõhusus ja saada tagasi alusetult taotletud rahalisi vahendeid.  Teisisõnu, meie tegevuskava eesmärk on kaitsta ELi maksumaksjate raha.  Käesoleval aastal oleme nõudnud tagasi 629 miljonit eurot alusetult taotletud makseid.  2009. aasta lõpuks peaksime tagasi saama veel pool miljardit eurot,  mis lisandub 2008. aasta korrektsioonidest saadud 1,5 miljardile eurole.   Kõnealused tagasinõudmised ehk finantskorrektsioonid näitavad, et komisjon on pühendunud tõsiste vigade lahendamisele.   Euroopa Kontrollikoja kõnealuse aruande kohaselt oli 11% liikmesriikidele ühtekuuluvuspoliitika projektide rahastamiseks edastatud vahenditest alusetult taotletud või välja makstud.   Vigu esines liiga palju.  Ärge arvake ekslikult, et 11%-line vigade määr tähendab, et 11% ELi ühtekuuluvuspoliitika eelarvest tuleks maha kanda või et see raha on maa pealt haihtunud.   Kõikide valedest maksetest tulenevate vigade puhul võtab komisjon meetmeid vahendite tagasi saamiseks – isegi kui see on aeganõudev.   Loomulikult soovime, et vigade arv võimalikult kiiresti väheneks.  Olen kindel, et nii ka juhtub, kui rakendatavad meetmed jõustuvad täies ulatuses.   Ent vigu tuleb näha õiges kontekstis.  On oluline, et me ei kaotaks silmist tervikut.  ELi ühtekuuluvuspoliitika kaudu investeeritav raha on positiivselt mõjutanud inimeste elu, seda mõju on veelgi võimendanud majandus- ja finantskriis.  Raha läheb sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse – reaalmajandusse.   ELi ühtekuuluvuspoliitika abil on alates 2000. aastast loodud ligikaudu 600 000 töökohta.  See aitab ümber kujundada piirkondlikku või riigi majandust, investeerides infrastruktuuri uuendamisesse, keskkonnatingimuste parandamisse, väikeettevõtetesse ja inimeste oskustesse.   2000. aastast saadik on kõnealuse poliitika raames kaasrahastatud üle 100 000 kilomeetri uute teede ja kiirteede ehitust või ümberarendust, 4000 kilomeetrit uute raudteede ehitust ning 130 sadama ja üle 30 lennujaama uuendust.  Kõnealune investeering panustab sellesse, et muuta Euroopat maailmaturul konkurentsivõimelisemaks ja tagada jätkusuutlikku majanduskasvu.  Praegu kehtivad rahastamiseeskirjad on mõistlikud ja proportsionaalsed.  Nendega on leitud õige tasakaal parima võimaliku finantskontrolli ja selle vahel, et saadavate hüvitiste suhtes oleks võimalik tagada kulutustele vastav tulu.  Mõned probleemid, millega kokku puutume, tulenevad tõepoolest valesti mõistetud või rakendatud eeskirjadest.  Seetõttu keskendumegi jätkuvalt eeskirjade lihtsustamisele ja bürokraatia vähendamisele.  Meie hinnangu kohaselt on kõnealune lihtsustamine alates 2007. aastast aidanud vähendada toetusesaajate halduskoormust rohkem kui 20% võrra.  Näiteks muutsime alles hiljuti eeskirju, et võimaldada kindlasummaliste maksete ja ühekordsete maksete tegemist ning asi ei piirdu vaid sellega.   Lõpuks sooviksin kõneleda ühest tavapärasest eksiarvamusest:  sõna „ viga” ei tähenda pettust .  Kui kontrollikoja ja komisjoni audiitorid räägivad vigadest, peavad nad silmas ELi rahastamise tingimuste mittetäitmist.   Pettus ei piirdu ainult tingimuste mittetäitmisega –  see tähendab tahtlikku või kriminaalset pettust.  OLAFi ehk Euroopa Pettustevastase Ameti andmetel mõjutasid pettused vähem kui 0,2% ajavahemikul 2000 kuni 2008 komisjoni tehtud ühtekuuluvuspoliitikaga seotud maksetest.  Teisisõnu,  99,8% ELi eelarvest ühtekuuluvuspoliitika raames välja makstud rahast ei ole kuidagi pettusega seotud.  Euroopa Liidu raha on teie raha ja te võite loota Euroopa Komisjonile, kes teeb endast kõik, et iga euro eest kantaks hoolt ja iga euro leiaks õige kasutuse.