IP/09/1690 Brüssel, 10. november 2009 Heakskiit ELi raamatupidamisaruandele ja otsustavad meetmed allesjäänud probleemide lahendamiseks Juba kaks aastat on ELi raamatupidamise aastaaruanne saanud välisaudiitorite heakskiidu. Maksete osas on audiitoritelt nn punase kaardi saanud summad vähenenud võrreldes 2004. aastaga poole võrra ja seda tänu ELi rahaliste vahendite haldamise märkimisväärsele paranemisele.  Halduse, auditi ja pettusevastaste meetmete eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas tänas kontrollikoda aruande eest, mis kinnitab, et komisjoni pingutused kannavad vilja. „Pärast raamatupidamissüsteemi edukat reformimist on meie raamatupidamisarvestus täiesti usaldusväärne. Samuti on mul hea meel, et põllumajanduspoliitika raames tehtud maksete suhtes on tehtud üldjoontes positiivne järeldusotsus. See tuleneb peamiselt hiljutistest ühise põllumajanduspoliitika reformidest, mis on olukorda põllumeeste ja ametnike jaoks olulisel määral lihtsustanud. Nende vigade puhul, mis esinevad liikmesriikide poolt ELi piirkondadele tehtud maksetes, oleme kompromissitud: Euroopa Komisjon nõuab raha tagasi iga kord, kui liikmesriik ei suuda seda korrektselt kulutada.” Roheline tuli põllumajandustoetustele  Üldpilt on julgustav. Raamatupidamisarvestus leiti olevat tõene ja erapooletu, mis tähendab heakskiidu saamist. Suurima veariskiga kulutusi on komisjon suutnud vähendada poole võrra: kui 2004. aastal moodustasid need kogukulutustest üle 60%, siis eelmisel aastal ligikaudu 30%.  Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED   ELi kulutustes esinev hinnanguline vearisk  70 protsendiga ELi eelarvest kaasneb väike vearisk (vigade hinnanguline finantsmõju on 5% või vähem),  ülejäänu moodustavad liikmesriikide poolt ühtekuuluvuspoliitika raames tehtavad maksed, mille puhul suurem tagasinõudmine vähendab tõhusalt ELi eelarvele avalduvat finantsriski.  Üldjoontes on audiitorid teinud põllumajanduse suhtes positiivse järeldusotsuse. Tagasinõudmine on neljakordistunud  Audiitorite hinnangul ei oleks tohtinud teha vähemalt 11% maksetest, mille liikmesriigid ELi nimel piirkondlikele ja tööhõiveprojektidele ühtekuuluvuspoliitika raames 2008. aastal tegid.  Kuigi mõned vead tulenevad ELi finantsmenetluste ebaõigest kohaldamisest ega tähenda nurjunud projekte ega raisatud vahendeid, võtab komisjon audiitorite hoiatust väga tõsiselt ja kavatseb liikmesriikidelt kõik alusetult makstud summad tagasi nõuda.  2008. aastal nõuti kõikides poliitikavaldkondades kokku tagasi 2,9 miljardit eurot .  Ainuüksi ühtekuuluvuspoliitika raames tehtud maksete puhul nõudsid komisjon ja liikmesriigid tagasi neli korda suurema summa kui 2007. aastal ehk 1,6 miljardit eurot .  2009. aasta lõpuks nõutakse eeldatavasti tagasi veel 1,1 miljardit eurot .  Lisaks peatab komisjon maksed, kuni liikmesriigid on võtnud parandusmeetmed: viimase kahe aasta jooksul on tehtud kokku 15 otsust maksete peatamise kohta ja peatamismenetlused on käsil veel 28 programmi suhtes. Ennetusmeetmed  Komisjon jagab kontrollikoja arvamust, et palju vigu tuleneb eeskirjade keerukusest.  Seepärast püüab komisjon ennetavalt anda liikmesriikidele riskialteis valdkondades paremaid suuniseid ja jagada häid kontrollitavasid.  Lihtsustatud finantsmenetlused (nt kindlasummaliste maksete laialdasem kasutamine teadusprojektides), mida uute programmide (2007–2013) suhtes juba kohaldatakse, peaksid samuti veariski vähendama. Lisaks on praegu käimas avalik arutelu selle üle, kuidas parandada ELi finantsmenetlusi. Lisateave: 1) ELi eelarve – faktid ja müüdid:    http://ec.europa.eu/budget/sound_fin_mgt/myths_en.htm    2) Pressimaterjalid:    http://europa.eu/press_room/press_packs/auditors/index_en.htm