IP/09/1731  Brüssel, 18. november 2009  Lairibainterneti kasv jätkub ELis kõikidest vastuoludest hoolimata   Aastaga lisandus üle 11 miljoni uue püsiühenduse, mis tähendab, et ELis jätkub lairibainterneti kasv.  Euroopa Komisjoni tänase aruande kohaselt on 2009. aasta juuli seisuga lairibajuurdepääs 24% ELi elanikest (2008. aasta juulis 21,6%).  Aruanne näitab ka seda, et uue hooga on kasvama hakanud mobiilne lairiba, alates jaanuarist on see kasvanud 54%, praegu on kasutajaid 4,2% saja elaniku kohta.  Lairibaühendused on Euroopas üha kiiremad.  80% ELi lairibaühenduste allalaadimiskiirus on vähemalt 2 Mbit/s, mis võimaldab kasutada Web 2.0 ja voogvideoedastust (kasv eelmise aastaga võrreldes 5%).   „Majanduskriisist hoolimata on Euroopa lairibaturg jätkuvalt dünaamiline.  Tihe konkurents tagab paremad teenused ja tarbijad peavad tänapäeval lairibajuurdepääsu oluliseks,” ütles ELi infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding.  „See on komisjoni järgmise koosseisu jaoks hea lähtepunkt.  Toimivad kiire lairibaühenduse turud ühtsel konkureerival telekommunikatsiooniturul on strateegiline prioriteet Euroopa digitaalses tegevuskavas, mida komisjon praegu ette valmistab.  Kiire kiudoptiline või traadita lairibaühendus on eelduseks Euroopa tugevale digitaalmajandusele ning sellele, et Euroopa asuks uute tehnoloogiavaldkondade ja rakenduste puhul juhtpositsioonile.  5. novembril 2009 kiitsid Euroopa Parlament ja nõukogu heaks Euroopa telekommunikatsiooniturgude jaoks mõeldud konkurentsi soodustava uue reguleeriva raamistiku (   MEMO/09/491   ), mistõttu usun, et kiire internetiühenduse edasiarendamine hoogustub nüüd kõikides ELi liikmesriikides.  Euroopa on valmis muutma järgmise kümnendi tõeliselt digitaalseks.”  Täna komisjoni avaldatud uute näitajate põhjal võib öelda, et eelmisel aastal kasvas lairibaühenduste arv kogu ELis keskmiselt 10,7% (2008. aasta juulist 2009. aasta juulini) ja seda vaatamata masendavale majandusolukorrale.  ELis oli 1. juuli 2009. aasta seisuga ligikaudu 120 miljonit lairibapüsiühendust, millest 11,5 miljonit on lisandunud alates juulist 2008.   Lairiba kasutuselt on maailmas endiselt juhtpositsioonil Taani ja Madalmaad , kelle elanikest ligi 40%-l on lairibaühendus, kuid küllastustaseme lähenemise tõttu kasvutempo aeglustub.  Üheksa ELi liikmesriiki ( Taani 37,3%, Madalmaad 36,2%, Rootsi 31,3%, Soome 30,7%, Luksemburg 28,8%, Ühendkuningriik 28,4%, Prantsusmaa 27,7%, Saksamaa 27,5% ja nüüd ka Belgia 27,5% ) edestab USAd, kus lairibaühendusi on 25,8% ja kus kasv   OECD 2009. aasta mai statistika   kohaselt aeglustub.  Luksemburgis (+18,3%) ja Portugalis (+11,7%) oli kasv 2009. aastal kiirem kui 2008. aastal.  Turgu valitsevate telekommunikatsioonioperaatorite keskmine turuosa ELis on püsinud stabiilsena 45% juures (kõrgeim 80% Küprosel, 67% Luksemburgis ja Soomes ning madalaim 27% Ühendkuningriigis).  Lairibaturgude (sh hulgimüügi püsiliinide edasimüümine) valitsemine on tänu infrastruktuuripõhisele konkurentsile siiski vähenemas (peamiselt kliendiliinide eraldamise kaudu, mis võimaldab kolmandate isikute juurdepääsu võrgule).  Täielik juurdepääs kliendiliinile ja ühisjuurdepääs liinidele moodustab digitaalsetest abonendiliinidest (DSL) 71,4% (aasta tagasi 65,2%).  Juurdepääs kliendiliinile on olnud aeglasem kui eelmisel aastal, kuid see suureneb tänu edasimüügile, mis on uute turule tulijate jaoks tänu madalatele investeeringutele soodne viis juurdepääsu saamiseks (DSL-liinide arv on alates 2008. aastast vähenenud 18,2%-lt 10,6%-le).  Uued telekommunikatsiooniturule tulijad on investeerinud järk-järgult ja aidanud kaasa konkurentsivõimelisema lairibaturu loomisele.   Komisjoni tänane aruanne näitab samuti, et ELi kodanikel on kiirem ja kvaliteetsem lairibaühendus kui aasta tagasi. 80% ELi lairibaühendustest on kiiremad kui 2 Mbit/s (aasta tagasi 75%), mis võimaldab vaadata voogvideoülekandeid. 15% lairibaühendustest on kiiremad kui 10 Mbit/s (10% rohkem kui 2009. aasta jaanuaris). Suurem andmeedastuskiirus annab tarbijatele suurema ja parema valikuvõimaluse madalama hinnaga megabiti kohta.  Tehnoloogia seisukohast on DSL endiselt kõige levinum lairibajuurdepääsu tehnoloogia Euroopas (94 miljonit). Valguskaabelühendus lõppkasutajani (FTTH) kasvas ajavahemikul 2008. aasta juulist kuni 2009. aasta juulini 40%, kuid praegu moodustab see ainult 1,75% kõikidest ühendustest Euroopas, kuna on saadaval üksnes vähestes riikides. Suurim valguskaabelühenduste osakaal lairibaühenduste koguarvust on Lätis , talle järgneb Rootsi , kellel on kõige rohkem valguskaabelühendusi. Mobiiltehnoloogial põhinev lairibajuurdepääs , mis tavaliselt võimaldab mobiilset internetiühendust sülearvutitega, on tõusuteel Austrias (13,8%), Rootsis (12,6%), Portugalis (10,8%) ja Iirimaal (8,3%). Praegu on mobiilse lairibaühenduse kasutajaid Euroopas 4,2%, mis tähendab 54% kasvu alates 2009. aasta jaanuarist. Taust  Lairibaühenduse kättesaadavus on üks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu põhinäitajaid (   IP/08/1422   ). Komisjon esitab liikmesriikide kinnitatud andmete alusel kaks korda aastas aruande lairibaturu arengust ELis (   IP/08/1831   ).  Aruanne on kättesaadav aadressil     http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/i2010/benchmarking/index_en.htm    Annex  Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED    Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED    Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED    Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED