IP/09/1166 Brüssel, 22. juuli 2009  Bulgaaria ja Rumeenia:  kohtureformi kiirendamiseks ja korruptsiooni vastu võitlemise edendamiseks vajatakse poliitilist konsensust  Mõlemas liikmesriigis on reformi edendamiseks vajalik kõigi parteide poliitiline toetus. Tuleb töötada veenvate tulemuste saavutamiseks kohtureformi, korruptsioonivastase võitluse ja Bulgaaria puhul ka organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas. Selline on peamine järeldus, mille saab teha täna vastu võetud kahest komisjoni aruandest. Eelmisel aastal esitas Rumeenia olulised ettepanekud kriminaal- ja tsiviilõiguse ning kohtumenetluste reformimiseks, kuid on vaja suuremat poliitilist toetust, et sõltumatu kohus saaks teha kõrgemal tasandil esinevat korruptsiooni käsitlevates kohtuasjades kiireid ja tõhusaid otsuseid. Bulgaaria on alustanud riigiprokuratuuri ümberkorraldamist ja selle tulemusena on kasvanud esitatud süüdistuste ja süüdimõistvate otsuste arv. Samal ajal on korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks tarvis tugevamat poliitilist toetust – see peaks ilmselgelt olema üks uue valitsuse põhiülesannetest. Komisjon tunnistab täiendava toetuse ja järelevalve vajalikkust ning kutsub teisi liikmesriike üles Bulgaariat ja Rumeeniat reformiprotsessis jätkuvalt abistama. Edasise tegevuse suunamiseks sisaldavad aruanded mitmeid konkreetseid soovitusi, mida kumbki riik peaks järgmise aasta jooksul rakendama.  Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ütles:  „Reformi edendamiseks on nüüd vajalik kõiki poliitilisi parteisid ja institutsioone hõlmava riikliku poliitilise konsensuse ja veenvamate tulemuste saavutamine.  Bulgaaria ja Rumeenia ning ülejäänud Euroopa kodanikud peavad olema kindlad, et keegi ei seisa seadusest kõrgemal.  Ma loodan, et mõlema riigi valitsused rakendavad kiiresti komisjoni esitatud reformisoovitusi.”  Nagu ka varasemates aruannetes, põhineb komisjoni analüüs Bulgaaria ja Rumeenia ametiasutuste koostatud hinnangutel oma edusammudele ning liikmesriikidest, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, sõltumatutelt ekspertidelt ja muudest allikatest saadud teabel.  Komisjon on korraldanud mitmeid kontrollkäike Bulgaariasse ja Rumeeniasse, sealhulgas teiste liikmesriikide kõrgetasemeliste ekspertide abiga.  Aruannetes võeti lisaks arvesse ka Bulgaaria ja Rumeenia vastuseid komisjoni koostatud üksikasjalikele küsimustikele.   Bulgaaria arengut käsitlevas aruandes märgiti, et Bulgaaria on positiivselt muutnud oma suhtumist ja võtnud mitmeid tehnilisi meetmeid vastusena 2008. aasta juulis esitatud komisjoni aruandele. Bulgaaria on võtnud esimesi meetmeid, et suurendada süüdistuste esitamist raskete kuritegude eest: süüdistuse esitamise ümberkorraldamine ja muudatused metoodikas on andnud tulemuseks süüdistuste arvu kasvu eelkõige ELi rahaliste vahenditega seotud pettuste valdkonnas ja esimesed süüdimõistvad otsused organiseeritud kuritegevuse valdkonnas. Lisaks on Bulgaaria analüüsinud viivitusi raskete kriminaalkuritegudega seotud kohtuasjades ja soovitanud kohtumenetlusi kiirendada. Seda soovitust on osaliselt järgitud ja teatavaid juhtumeid on kiiresti menetletud. Kõrgeima justiitsnõukogu korraldatud kontrollimine on andnud julgustavaid tulemusi ja koostöös kõrgeima kassatsioonikohtuga on täiustatud seaduste võrdset kohaldamist.  Siiski ei ole need edusammud mõjutanud bulgaarlaste igapäevaelu, sest rahvas ei tunneta veel muudatusi paremuse poole. Avaliku arvamuse kohaselt on õigusemõistmine Bulgaarias aeglane ja mõnikord ebaõiglane, kusjuures osa prokuröre ja kohtunikke on väidetavalt mõjutatavad. Bulgaaria kriminaalkoodeks on aegunud ja kohtupraktikas kaldutakse liigselt formaalsustesse. Tegelikult ei ole põhjalik kohtureform veel alanud ja hiljutiste reformipüüdluste positiivsed tulemused ei ole järjepidevad. Nende toetamiseks on vaja laiapõhjalist poliitilist konsensust ja veenvat strateegiat, mis muudaksid võitluse organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu Bulgaaria põhiprioriteediks. Aruandes kutsutakse Bulgaariat üles võtma ühemõttelisi ja pikaajalisi poliitilisi kohustusi praeguste edusammude säilitamiseks ja edendamiseks, et saavutada paremaid tulemusi uurimisel, süüdistuse esitamisel ja õigusemõistmisel kõrgemal tasandil esineva korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse valdkonnas.  Rumeeniat käsitlevas aruandes märgitakse, et ametiasutused on tulemuslikult reageerinud probleemidele, millele osutati 2009. aasta veebruaris avaldatud komisjoni vahearuandes. Vastu on võetud uus kriminaal- ja tsiviilkoodeks, samuti on esitatud ettepanekud kohtumenetluste reformimiseks. Kõrgemal tasandil esineva korruptsiooni valdkonnas esitatavate süüdistuste hulk püsib samal tasemel ning täiendavalt on võetud meetmeid kohtute ja prokuratuuride personaliolukorra parandamiseks ja kohtupraktika järjepidevamaks muutmiseks, näiteks on peaprokurör esitanud õigusküsimustega piirduvaid apellatsioonikaebusi ning töörühmad soovitusi. Rahvusliku ühtsuse agentuur on nüüdseks toimiv ja on saavutanud häid tulemusi varadeklaratsioonide kontrollimisel. Agentuuri algatatud esimestes kohtuasjades ei ole veel otsuseid tehtud.  Siiski on need reformipüüded veel järjekindlad ega kindlalt juurdunud ja Rumeenia kodanikud ei näe endiselt praktikas nende tulemusi. Parlament peab võtma kohustuse võidelda kõrgemal tasandil esineva korruptsiooni vastu. Ilmne on ka algatusvõime puudumine kohaliku tasandi korruptsiooniga tegelemisel. Kohtupraktika on endiselt vastuoluline ning erakorralistest määrustest ja rakenduseeskirjadest koosnev seadusandlik rägastik põhjustab õiguslikku ebakindlust. Tuleb tõendada laiapõhjalise konsensuse olemasolu reformi toetamiseks ja poliitiliste parteide ühemõttelist kohustust reformi tegelikult edendada. Valitseb reaalne oht, et parteide pideva võimuvõitluse tulemusena üha kasvav seaduste, rakenduseeskirjade ja kohtupraktika kogum võib segada keskendumist lõppeesmärgile, milleks on sõltumatu ja stabiilse kohtusüsteemi loomine ning stabiilsete õigusriigi põhimõtete kohaldamine. Aruandes kutsutakse üles poliitilise konsensuse saavutamisele Rumeenias, et kohtusüsteem saaks töötada sõltumatult ja erapooletud korruptsiooni käsitlevad uurimismenetlused leiaksid kiire ja tõhusa lahenduse. Mõlemas aruandes tunnustatakse komisjonipoolse täiendava abi ja järelevalve vajadust Bulgaaria ja Rumeenia reformiprotsesside toetamisel, kuni kõik eemärgid on saavutatud ning koostöö- ja kontrollimehhanismi saab kaotada. Taust  1. jaanuaril 2007 lõi komisjon koostöö- ja kontrollimehhanismi, et hinnata Bulgaaria ja Rumeenia võetud kohustuste täitmist kohtusüsteemi reformimisel ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Komisjonil paluti korrapäraselt hinnata selle protsessiga kaasnevaid meetmeid. Komisjon esitas oma esimese aruande 27. juunil 2007 ja on sellest alates esitanud aruandeid iga kuue kuu tagant. Täna avaldatud komisjoni aruannetes hinnatakse edusamme ühinemise ajal kindlaksmääratud eesmärkide täitmisel kohtusüsteemi reformimise, korruptsioonivastase võitluse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas (viimati nimetatu kehtib ainult Bulgaaria kohta). Aruanded tuginevad teabele, mis on saadud Bulgaaria ja Rumeenia valitsuselt, nendes riikides asuvatelt komisjoni ja liikmesriikide esindustelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, valdkondlikelt ühendustelt ning ekspertidelt. Komisjoni aruandeid täiendavad üksikasjalikud tehnilised aruanded kummagi riigi kohta.  Üksikasjalikum ülevaade koostöö- ja kontrollimehhanismist ning kaitseklauslitest on esitatud dokumendis   MEMO/07/260   . Täielikud aruanded on kättesaadavad veebilehel    http://ec.europa.eu/dgs/secretariat_general/cvm/index_et.htm