IP/09/1292  Brüssel, 9. september 2009  Tarbijakaitse:  EL piirab olmeelektroonika veebimüüki  Täna tegi Euroopa Komisjoni tarbijakaitsevolinik Meglena Kuneva teatavaks üleeuroopalise uurimise tulemused. 26 ELi liikmesriigi, Norra ja Islandi osalusel püüti tuvastada eksitava reklaami ja ebaausate müügivõtete olemasolu olmeelektroonika müügiga tegelevatel veebisaitidel. Luubi alla võeti 369 veebisaiti, mille vahendusel müüakse kuut ELis kõige populaarsemat olmeelektroonika artiklit – digitaalkaameraid, mobiiltelefone, muusikamängijaid, DVD-mängijaid, arvutiseadmeid ja videomängukonsoole. Uuriti 200 suurima müügimahuga veebisaiti, lisaks valiti 100 veebisaiti välja tarbijate kaebuste alusel. Selle aasta mais toimunud veebisaitide kontrollimise tulemused näitasid, et 55 % neist saitidest esines rikkumisi, eelkõige esitati eksitavat teavet tarbijaõiguste ja toote kogumaksumuse kohta või olid kaupleja kontaktandmed puudulikud. Riiklike asutuste poolt läbiviidud esialgsetele kontrollidele järgnevad nüüd tugevdatud kontrollid, mille käigus riiklikud asutused võtavad ettevõtetega ühendust ning nõuavad veebisaitide kordategemist või ettevõtte seisukohtade põhjendamist. Esimeses etapis on kolm riiki – Island, Läti ja Norra – avalikustanud kontrollitud veebisaidid (vt   MEMO/09/379   ).  ELi tarbijakaitse volinik Meglena Kuneva ütles: „Me võtsime vaatluse alla olmeelektroonikat müüvad veebisaidid, sest mulle isiklikult saabunud e-kirjade ja Euroopa Tarbijakeskusele laekunud kaebuste põhjal on näha, et need veebisaidid põhjustavad tarbija jaoks probleeme. Me avastasime, et rohkem kui pooled elektroonikakaupade võrgumüüjad veavad tarbijaid ninapidi. See on üleeuroopaline probleem ja see tuleb lahendada Euroopa tasandil.  Sektori korrastamiseks tuleb eelseisvate kuude jooksul palju ära teha, sest Euroopa tarbija on seda väärt." Elektroonikakaupade turg  Euroopas müükase olmeelektroonikat Internetis aastas umbes 6,8 miljardi euro väärtuses (2007) ning iga neljas ELi tarbija, kes üldse midagi Interneti teel on ostnud, on ostnud elektroonikat (sealhulgas fotoaparaate).  Enam kui kolmandik veebimüügi kohta esitatud kaebustest, millega Euroopa Tarbijakeskuse võrgustik 2007. aastal tegeles, käsitlesid elektroonika ostu. Põhjalik uurimine  2009. aasta mais kontrollisid riiklikud täitevasutused (kelle tööd koordineeris Euroopa Komisjon) veebisaitide kaudu toimuva elektroonikakaupade müügi vastavust kolmele kõige olulisemale tarbijakaitset käsitlevale ELi õigusaktile:  kaugmüügidirektiivile, e-kaubanduse direktiivile ja ebaausate kaubandustavade direktiivile (vt   MEMO/09/379   ).  Uurimises keskenduti kolmele olulisemale teemale:     1. Kaupleja kontaktandmed:  ELi õigusaktide kohaselt tuleb esitada täielik teave, mis hõlmab kaupleja nime, geograafilist aadressi ja e-posti aadressi.    2. Arusaadav teave pakkumise kohta (lõplik hind ja täpne kauba kirjeldus):  Tarbijakaitset käsitlevale ELi õigusaktide kohaselt peavad veebikaupmehed esitama täpsed andmed toote omaduste kohta, samuti toote kogumaksumuse (koos maksudega), täiendavad saatmiskulud ja maksevõimalused.  Lõplik hind peab olema sama, millest teavitati enne ostu toimumist.    3. Arusaadav teave tarbijaõiguste kohta:  ELi õigusaktide kohaselt tuleb tarbijaid teavitada „tagastamisõigusest” ELi piires, st kaugmüügi teel ostetud kauba võib seitsme päeva jooksul tagastada ilma põhjust nimetamata .  Uurimise käigus kontrolliti ka muude tarbijaõiguste (nt garantiid, tagasimaksed) kohta esitatud teabe korrektsust.    Tulemused  Uurimise tulemused näitasid järgmist:    55 % saidil kontrollitud 369 veebisaidist esines rikkumisi , mida uuritakse edasi.  13 % probleemse veebisaidi puhul on vajalik riiklike ametiasutuste piiriülene koostöö.  Kõige enam probleeme leiti järgmistes valdkondades:    Eksitav teave tarbijaõiguste kohta (66  % probleemsetest veebisaitidest). Ostjaid kas ei teavitatud üldse või neile esitati valeinformatsiooni „tagastamisõiguse”, st selle kohta, et ostjal on õigus tühistada kaugmüügi vahendusel tehtud ostutellimus seitsme päeva jooksul ja tagastada toode ilma põhjust nimetamata. Selle asemel öeldi neile näiteks, et müüja ei võta kaupa tagasi või et nad saavad üksnes krediiti, aga sularaha ei tagastata. Esines juhte, kus tarbijatele esitati eksitavat teavet õiguse kohta lasta katkine toode parandada või asendada kahe aasta jooksul pärast ostu toimumist (nt öeldi neile, et neil on see õigus üksnes ühe aasta jooksul).    Eksitav teave toote kogumaksumuse kohta (45  % probleemsetest veebisaitidest). Näiteks puudus teave lisanduvate saatmiskulude kohta või oli seda raske märgata. Eraldi makstavad summad lisati lõpliku maksmise etapis. Mõnede veebisaitide puhul pakuti välja „tasuta saatmine” või „kõik kulud kaasaarvatud” isegi siis, kui tegelikult võeti saatmise eest raha.    Kaupleja kontaktandmed puudusid või ei olnud täielikud (33  % probleemsetest veebisaitidest). Andmed kaupleja nime, geograafilise aadressi või e-posti aadressi kohta puudusid või ei olnud täielikud, nii et kauplejaga ei saanud probleemide korral ühendust võtta.   Mis saab edasi?  Riikide pädevad asutused võtavad kauplejatega ühendust ja paluvad oma seisukohti selgitada või lahendada ilmnenud probleemid. Veebisaidi seadusega kooskõlla viimata jätmise korral võidakse võtta õiguslikke meetmeid trahvide või veebisaidi sulgemise näol. Kogu ELi territooriumil võetavate jõustamismeetmete tulemused esitatakse 2010. aasta keskel. Head ja halvad näited elektroonikakaupu müüvate veebisaitide kohta:   http://ec.europa.eu/consumers/enforcement/sweep/electronic_goods/index_en.htm