IP/09/1740 Brüssel, 19. november 2009 Euroopa Komisjon võtab vastu avaliku ja erasektori partnerluse rakendamist käsitleva teatise  Euroopa Komisjon on kehtestanud raamistiku eesmärgiga hoogustada avaliku ja erasektori partnerluste teket, et rahuldada olemasolevat ja tulevast vajadust teha investeeringuid avalikesse teenustesse, infrastruktuuri ja teadusuuringutesse Euroopas.  Praegustes ja tulevastes avalikes huvides võib avaliku ja erasektori partnerlus pädeva juhtimise korral tuua ulatuslikku kasu.  Siiski kasutatakse selliseid partnerlusi veel vähe ning paljudel liikmesriikidel puuduvad vastavad kogemused.  Kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga soovib komisjon lükata avaliku ja erasektori partnerluste tekkele sisse uue hoo, et julgustada partnerluste sagedasemat ja tõhusamat kasutamist ajal, kus riikide eelarvet ohustavate probleemide lahendamiseks on vaja leida uuenduslikke riikliku rahastamise lahendusi.  Avaliku ja erasektori partnerluse kasutamise üle otsustavad eranditult riiklikud ametiasutused.  Kõnealune teatis hõlmab ka võimalust edendada tehnoloogiaalaseid ühisalgatusi, mis kujutavad endast ELi kaasrahastatavaid avaliku ja erasektori partnerlusi peamistes uurimisvaldkondades (   vt MEMO/07/570   ).  Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ütles:  „Kõnealuse teatisega kehtestab komisjon uue ning tervikliku avaliku ja erasektori partnerlusi hõlmava raamistiku. Euroopa majanduse kriisist väljudes saavad avaliku ja erasektori partnerlused aidata riigiasutustel luua töökohti tulevikku investeerimist jätkates. Samal ajal rakendame meie kriisist väljumise strateegiaid, millega riiklik rahastamine viiakse tagasi tasakaalu. Korralikult kavandatud ja teostatud ning pikaajalisi avalikke huve silmas pidavad avaliku ja erasektori partnerlused võivad suurendada investeeringuid kvaliteetsetesse tervishoiu-, haridus- ja säästva transpordi süsteemidesse. Partnerlusi saab kasutada kliimamuutuste vastases võitluses ja energiatõhususe suurendamisel. Me soovime, et riigiasutused kasutaksid avaliku ja erasektori partnerlusi rohkem ja tõhusamalt.”  Paljudes liikmesriikides on majanduskriis suurendanud taas survet riiklikule rahastamisele, eriti nüüd, kus stimuleerivate fiskaalmeetmete rakendamine on lõppenud, ning see võib negatiivselt mõjutada uue olulise tähtsusega infrastruktuuri arendamist. Näiteks ainuüksi Euroopa Komisjoni üleeuroopalise transpordivõrguga seotud kohustused nõuavad ajavahemikus 2007–2013 vahendeid rohkem kui 20 miljardi euro ulatuses. Kliimamuutuste ja energeetikaga seotud kohustuste täitmiseks on vaja märkimisväärses ulatuses täiendavaid vahendeid. Tänu avaliku ja erasektori partnerlusele on võimalik kaasata erasektori vahendeid ja oskusteavet ning ühendada need avaliku sektori vahenditega.  ELi-poolne rahastamine struktuurifondide, Euroopa Investeerimispanga või üleeuroopalise transpordivõrgu rahastamisvahendite kaudu võimaldab kasutada avaliku ja erasektori partnerlust hädavajalikeks projektiinvesteeringuteks isegi ajal, kui riiklike või erasektori vahendite kättesaadavus on piiratud.   Avaliku ja erasektori partnerluse raamistiku aluseks on i) ELi tasandil avaliku ja erasektori partnerluse rahastamiseks mõeldud vahendite parem kooskõlastamine ning edasine tugevdamine ja ühtlustamine, ii) tihe koostöö Euroopa Investeerimispangaga ning iii) avaliku sektori suutlikkuse tugevdamine.  Teatises kehtestatud raamistik hõlmab (   http://ec.europa.eu/growthandjobs/index_en.htm   ):     koostöös Euroopa Investeerimispangaga avaliku ja erasektori partnerluse rahastamise suurendamist olemasolevate ühenduse vahendite ümbersuunamise ning avaliku ja erasektori partnerluse rahastamise tagatisvahendite väljatöötamise kaudu,     ELi-poolset rahastamist hõlmavate juhtumite korral täielikult riiklikult juhitavate projektide ning avaliku ja erasektori partnerluse raames juhitavate projektide vahel võrdsete tingimuste tagamiseks tõhusamate eeskirjade ja menetluste kehtestamist,     innovatsiooni käsitleva tõhusama raamistiku kehtestamist, mis annab muu hulgas ELile võimaluse osaleda eraõiguslikes üksustes ja investeerida otse konkreetsetesse projektidesse,    käimasoleva mõju hindamise alusel koostatava kontsessioone käsitleva ELi õigusakti kaalumist,    tõhusamat teabelevi ning parimate tavade vahetust,  sealhulgas uue avaliku ja erasektori partnerluse töörühma loomist, milles asjaomased sidusrühmad saavad jagada avaliku ja erasektori partnerlusega seotud probleeme ja ideid.    Tehnoloogiaalased ühisalgatused on uus võimalus luua Euroopa tasemel avaliku ja erasektori teaduspartnerlusi.  Tehnoloogiaalaseid ühisalgatusi kaasrahastatakse ELi eelarvest ning nendega ühendatakse avalikud ja erahuvid uueks rakendusstruktuuriks.  Praeguseks on tehnoloogialaseid ühisalgatusi algatatud viies valdkonnas ja nende eelarved ulatuvad 1–3 miljardi euroni. Kõnealusteks valdkondadeks on: innovatiivsed ravimid, lennundus, kütuseelemendid ja vesinik, nanoelektroonika ja manussüsteemid.