IP/09/1816  Brüssel, 25. november 2009  Haridusreform ELis: saavutatud on juba palju, kuid palju on ka veel teha  Vaatamata hariduse ja koolituse olukorra üldisele paranemisele ELis on edasiminek liiga aeglane, mis tähendab, et suuremat osa 2010. aastaks seatud reformieesmärkidest ei saavutata.  Majanduslangus muudab haridus- ja koolitussüsteemi sihipäraste investeeringute tegemise veelgi tähtsamaks, sest vaja on lahendada peamised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid.  Sellisele järeldusele jõuti haridusreformi edusamme ja Euroopa koostööd käsitlevas kahes aruandes, mis täna Euroopa Komisjonile esitati.  Euroopa Komisjoni hariduse, koolituse, kultuuri ja noorsooküsimuste volinik Maroš Šefčovič ütles järgmist:  „ELi haridusreformidega on jõutud kaugele ja me ei tohi praegu rongilt maha hüpata  Meil on vaja veelgi rohkem ja paremini investeerida haridusse ja koolitusse, et eurooplased oleksid tööturul konkurentsivõimelisemad ja et meil oleks hea innovatsioonibaas tulevikuks.”  1. Komisjoni aruanne: edusammud Lissaboni eesmärkide saavutamiseks hariduses ja koolituses – näitajad ja võrdlusnäitajad, 2009  Selles aastaaruandes vaadeldakse liikmesriikide tehtud edusamme hariduse ja koolituse valdkonnas 2010. aastaks seatud viie põhieesmärgi suunas.     Vaatamata tehtud edusammudele on 2010. aasta viiest eesmärgist nelja saavutamine ebatõenäoline.  Saavutatakse ainult üks eesmärk, milleks on matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala lõpetanute arvu suurendamine.  Edasiminekust hoolimata ei saavutatud järgmist kolme eesmärki:  täiskasvanute osalemine elukestvas õppes, kooli pooleli jätnud õpilaste osakaalu vähendamine ja keskhariduse omandanud noorte arvu suurendamine.  Üks võrdlusnäitaja on 2000. aastaga võrreldes isegi halvenenud:  15-aastaste lugemisoskus.    Positiivse poole pealt tuleks märkida, et suurenenud on väikelaste osakaal hariduses ja üldine osalemine alghariduses ning tõusnud on ELi kodanike haridustase tervikuna. Madala haridustasemega tööealiste noorte (25–64aastased) arv on vähenenud alates 2000. aastast ühe miljoni võrra. Siiski on nende arv ELis 77 miljonit või ligi 30 %.    Muud valdkonnad, kus edusamme on saavutatud, on keeleõpe koolides ja üliõpilaste liikuvus, mis on alates 2000. aastast suurenenud 50 %.    2. Ühise eduaruande eelnõu töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta  Selles iga kahe aasta tagant esitatavas aruandes, mis põhineb liikmesriikide esitatavatel andmetel ja mille võtab vastu haridusküsimuste nõukogu, hinnatakse üldisi edusamme ja seatakse haridus- ja koolitusalase koostöö prioriteedid tulevikuks.  Ühisaruandes keskendutakse põhipädevuste õpetamisele kõikidel haridus- ja koolitustasemetel.  Peamised järeldused on järgmised:    Paljud riigid lähtuvad koolireformide puhul Euroopa põhipädevuste raamistikust .  Kuigi on tehtud suuri edusamme koolide õppekavade kohandamisel, on siiski palju veel teha, et edendada õpetajate oskusi, ajakohastada hindamismeetodeid ja võtta kasutusele uusi õppekorraldusviise.  Kõige raskem on tagada, et uuenduslikest meetoditest saaksid osa kõik õppijad, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevad õppijad, kutsekoolide õpilased ning täienduskoolituses ja täiskasvanuõppes osalejad ning üliõpilased.    Ees on veel muidki väljakutseid, nagu  elukestva õppe rakendamine, liikuvuse suurendamine, hariduse ja koolituse avatumaks ning tööturu ja ühiskonna vajadustele vastavamaks muutmine. Eritähelepanu tuleks pöörata koostööle haridusmaailma, koolitusasutuste ja tööturu vahel.    Investeeringute suurus õpilase kohta on alates 2000. aastast suurenenud kõikidel haridustasemetel. Siiski oli investeeringute kasv kõrghariduses aeglasem kui muudes valdkondades. ELi liikmesriigid peaksid igal aastal investeerima keskmiselt 10 000 eurot rohkem üliõpilase kohta, et saavutada USAga võrreldav tase (ligi 200 miljardit eurot aastas). Peamine erinevus tuleneb kõrgharidusse tehtavatest erainvesteeringutest USAs.   Mis saab edasi?  Ühisaruanne esitatakse haridusküsimuste nõukogule 26. novembril 2009, et nõukogu saaks selle 2010. aasta veebruaris ametlikult vastu võtta.  Selle peamisi järeldusi võetakse arvesse ELi majanduskasvu ja tööhõive tulevase strateegias, mille üle arutatakse 2010. aasta kevadel toimuval Euroopa Ülemkogul .  Täiendav teave:    MEMO/09/     520   :  Korduma kippuvad küsimused:  Aruanne töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise edusammude kohta  Euroopa Komisjon: Edusammud Lissaboni eesmärkide saavutamiseks hariduses ja koolituses – näitajad ja võrdlusnäitajad, 2009. aasta aruanne:   http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc1951_en.htm   Nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühine eduaruanne töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta”    http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc1532_en.htm     Teabeleht: Viis hariduse võrdlusnäitajat Euroopas [andmed iga liikmesriigi kohta]:   http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc/benchmarks_en.pdf    Euroopa Komisjon:  Euroopa haridus- ja koolitusalane strateegia ning koostöö:    http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-policy/doc28_en.htm